Reis /Borneol Kuchingis turul ja linnapeal

Minu hotellituba pealinnas

Tubakamüüja

 Sõprade seas tuntud kui ornitoloog märkasin ma muidugi puu otsas üht huvitavat uut liiki:

Ei ütleks, et meil siin Eestis kõikse suurem kontrast lihtinimeste ja linnapeade vahel on :) Videos teise jõe kaldal paistab Borneo linnavalitsus.

Reis /Borneol inimsööjatel külas

Mais käisin külas Ibani hõimul Borneo saare Sarawaki keskosas. Reis pealinnast Kuchingist ehk eesti keelde tõlgituna kassilinnast kestis 3 tundi ühe ja 7 tundi teise paadi katusel. Et seda matka ei ole transpordi suhtes võimalik ette võtta just iga päev, olid kavalad kohalikud endale piletid varem ära nabinud. VIP- klass ehk paadi sees asuvate istmete kohad olid seega ammu välja müüdud ja nii tuligi mul 40kraadises kuumuses sõna otseses mõttes paadi katusel kogu küllasõidu aeg veeta. Reis läks suuremal jaol mööda jõgesid, milledes elab palju toredaid elukaid.

Pealinna Kuchingi lähedal sain kokku vana eestlasest maailmarändur- sõbraga, kes oli samuti oma maailmaturneed selleks korraks lõpetamas. Tema põhieesmärk oli Borneol sukelduda, minu põhieesmärk džunglites matkata ja inimsööjaid külastada. Viimane tundus ka sõbrale üsna põnevana ja mul oli hea meel ta endaga punti võtta. Pilt võetud pealinna sadamas, kus naerame, et veel on käed- jalad otsas...

Jõeäärne kaluriküla

Et jõuda sihtkohta, peab olema kannatlik ja seda minu reisid on mulle õnneks tõesõna väga palju õpetanud. Lennujaamades vanurite, asiaatide ja lapsevankritega inimeste taga ootamine on teinud oma töö. Samuti igasugused rongide, busside, paatide, laevade ootamised- mitte alati ei käi transpordivahendid õigeageselt ja teinekord ei ole neis lihtsalt kohti. Või siis nagu tol korral Borneol- kohti oli küll ja rohkem, lihtsalt- paadi katusel! No mis ma oskan öelda- olin seda reisi nii väga oodanud, et tuju oli juba niisama väga hea :))


Kergelt valus oli sellise nahaga mõni öö magada

 Siin videos saate näha long- housei täispikkuses.

 Saabumine sadamasse

 Tere tulemast! Jõudsime Ibani peaküttide juurde.

 Pildil arvatavasti mõne jaapanlase kolju, nad ei saanud teatavasti omavahel kuigi hästi läbi- jaapanlastel olid kasutusel eriliselt ilged piinamismeetodid ja kuidagi tuli ju metslastel nendega hakkama saada.

 Peatusime vanimas Ibani hõimule kuuluvas longhouseis

 Pereema koduseid asju toimetamas

 Perepoeg keeras mingit kahtlast suitsu kokku

 Näide sellest, mida kaudu seal jalgsi matkasime

 Ja millised kaunid kaldad olid neil mudastel jõgedel!

 Arhitektuurinäiteid:

Need valged matid siin videos maas, muide, on äsja kautšukist tehtud
 

 Kohalik matkavarustus seljakoti ja mütsi näol

Seenelkäik

šuut Kristjan Lepaga

Kroonikale tegime need pildid. Eelmine aasta.
:)

Töö /šuut fotograaf Kersti Niglasega

Tallinn my love- fotograaf Kersti Niglas

 

Töö /moedemm- Make Up Store