11:04:12
Evakueerumine. Elan rannast 150 m kaugusel, nii et täna öösel kolin ma mäe otsa. Öeldi, et kõik on praeguseks okei, aga kuidas nüüd siin ennast turvaliselt tunda? Iial ei tea, millal järgmine tuleb.
Nägemist.
Evakueerumine. Elan rannast 150 m kaugusel, nii et täna öösel kolin ma mäe otsa. Öeldi, et kõik on praeguseks okei, aga kuidas nüüd siin ennast turvaliselt tunda? Iial ei tea, millal järgmine tuleb.
Nägemist.
-siit alates täiendatud 12:04:12-
Teades, kui lähestikku need kaks maavärinat olid, tekkis reaalne hirm. Saatsin perele armastussõnumeid.
Nii Bang Tao kui Surin Beachi elanikud ja külastajad põgenesid Surini mäe otsa. Üles mahtus vaid mõni üksik auto. Pildil esimesed saabujad.
Veidi enne kella 7t õhtul läheb siin kiirelt kottpimedaks. Kitsast teelõigust üleval ja allpool laiub dzungel. Selle kellaaja kandis hakkas tõusma torm ja pilvede kogunedes polnud peagi enam ka kuuvalgusest nägemisabi loota. Merd selleks ajaks muidugi enam paista ei olnud. Põhimõtteliselt istusime mäe otsas, nagu pimedad... Mina jälgisin muudkui paari meremärgi tulukese liikumisi, mis polnud rannajoonest kuigi kaugel ja et välismaalt siia ja kohati ka vastupidi helistamine oli võimalik, suhtlesin pidevalt perega, kes jälgisid erinevatest kanalitest uudiseid ja andsid mulle teada, mis toimub.
Sellel väikesel Tai plikatirtsul hakkas mäe otsas istudes maru igav. Lapsed on õnneks leidlikud ja jonnijaid antud olukorras polnud.
Pilti mul sellest küll kahjuks pole, aga kui veel valge oli, 18:30 paiku tormasid järsku mõned loomad kõrgustesse, mõnd oravat nägin vaid. Minu kass läks samuti sel ajal täielikult pöördesse, kraapis ennast kandekorvist välja. Püüdsin ta muidugi kinni, aga ta tahtis vaid põgeneda... sellest on mu kehal praegu palju jälgi. Moment enne seda ta magas rahulikult. Loomad tunnetavad.
Patong Beach on Phuketil kõige turistiküllasem paik. Sealne evakueerimine nägi välja nii:
Ja nii:
Inimeste reaktsioon sellisele õudusele on nii erinev, et toon allpool mõned eile nähtud näited:
- Üks ameerika paar, kes poole aasta eest siia kolis, läks spetsiaalselt randa hiigellainet ''vaatama''.
- Mõned kohalikud sõitsid liikluses meeletult aeglaselt ilma igasuguse põhjuseta. Sõitsin nende kõrvale ja küsisin, kas nad on toimuvast teadlikud. Nad vastasid flegmaatiliselt naeratades, ''chai, chai, tsunami, yes'' ehk ''jah, jah, tsunami, jah.''
- Üks tädi arvas valjult, et ''küll Buddha tuleb ja päästab kõik inimesed''.
- Mõnel oli täielikult savi.
- Mõni jõi ennast mäe otsas purju.
- Lapsed olid rahulikud. Ma muidugi ei tea, mis nende vanemad neile öelnud olid.
Kuna telefoniliinid olid maas, siis sisekõnesid teha ei saanud. Sõnumid läksid siiski läbi, saatsin kõigile siinsetele tuttavatele teate. Paljudel polnud toimuvast enne seda aimugi.
Pean ära mainima, et mitte ühtegi alarmi tänavatel kuulda ei olnud. Esimese maavärina toimumise hetkel olin kodus, lugesin terrassil raamatut. Oli tunda, nagu mingi teetöömasin toimetaks väga lähedal. Vaatasin ringi, ei leidnud seletust. Ja siis tuli sõbralt sms...
Aitäh, sõber.
Praegu olen ma kõrgel mäe otsas sõbra villas, püsin siin mõned päevad. Minu maja on tõesti rannale liiga lähedal ja teades nüüd, et alarme kasutatakse vaid nö treeningute käigus, siis ma seal praegu olla ei soovi.
Siit aga on hea ülevaade toimuvale.
Ma südamest loodan, et keegi teist ei pea iialgi isegi sellist ohuolukorda üle elama.
Juhul, kui midagi taolist peaks aga juhtuma, ärge palun oodake turvalisse kohta minemisega. Mõni üksik siin arvas, et ''küll on paanitsejad, kes jooksevad''. Aga nagu ülalpool ära toodud punktides näha, ei tea iialgi, kuidas teised maailma kodanikud taolises olukorras käituvad. Mõni paneb liikluse kinni, mõni satub paanikasse. Ja sellest võib teinekord sõltuda sinu pääsemine.
Kõike turvalist,
T
